ÕPPEPROGAMM
7.-9. KLASSILE
TEADUSLIKU UURIMISMEETODI RAKENDAMINE
Aeg: 4 tundi / aprilli lõpp-oktoober
Koht: õppeklass, rannaniit
Programm algab ülevaatega teadusliku uurimismeetodi etappidest ning looduskooli ümbritsevatest rannaniitudest. Seejärel minnakse rannaniidule välitöid tegema ja andmeid koguma (roostiku kõrguse ja tiheduse mõõtmine, pilliroo katvuse ja taimestiku keskmise kõrguse määramine). Uurimise käigus selgub, milline on pilliroo kasv erinevates tingimustes ja kuidas rannaniitude hooldamine nende liigirikkust mõjutab. Hiljem siirdutakse tagasi õppeklassi, kus sisestatakse kogutud andmed tabelisse, analüüsitakse neid ja tehakse järeldused. Programmi lõppedes koostavad lapsed uurimuse kohta ettekande.
Vajalikud vahendid: kummikud, võimalusel sülearvutid (3-4 õpilase kohta 1 arvuti)
KALADE BIOLOOGIA
Aeg: 2 tundi / aastaringselt
Koht: õppeklass, väliklass
Programm tutvustab meie kalade mitmekesisust ning nende ehitust. Pildiprogrammi ja määramisäppi vahendusel tutvutakse Eesti kalade mitmekesisusega ja nende vees kohastumustega.
Praktilise töö käigus õpitakse kalu määrama, mõõtmisprotseduure läbi viima ning vanusele hinnangut andma. Võetakse soomusproov. Hiljem kalad lahatakse ning uuritakse nende siseelundeid ja tehakse kindlaks sugu.
Vajalikud vahendid: võimalusel isiklikud õhukesed kummikindad
HAAVATAV LÄÄNEMERI
Aeg: 3 tundi
Koht: õppeklassis ja õues
Õppeprogramm tutvustab Läänemere geograafiat, sellest tulenevaid eripärasid ja Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme. Lahendatakse ülesandeid suure põrandakaardi juures, määratakse Läänemeres elavaid organisme ning võrreldakse neid ookeanis elavate sugulastega. Õpilased saavad tutvuda madala ja suletud Saunja lahega, mis on meie rannikumere üks kõige rohkem eutrofeerunud piirkond. Üheskoos uuritakse, mis on eutrofeerumise tunnused ning mida see endaga kaasa toob. Vaadatakse õppefilmi 2006. aastal Loode-Eestis toimunud naftareostusest ja selle tagajärgede likvideerimisest. Arutletakse naftareostuse põhjuste ja tagajärgede üle
LINDUDE MITMEKESISUS
Aeg: 3 tundi / aastaringselt
Koht: õppeklassis ja õues
Õpitakse tundma tavalisemate Eesti lindude välimust ja häälistusi ning erinevates elupaikades (veekogud, mets, niit) elavate lindude kohastumusi. Harjutatakse linnuliikide ja linnuparve suuruse määramist. Tutvustatakse huvitavama rändeteega linde ning interneti vahendusel jälgitakse meie lindude teekonda laias maailmas. Õpilastele tutvustatakse rõngastega märgistamist.
Õues toimub linnuvaatluse õppekäik, mille käigus õpitakse linnuliike ära tundma ja vaatluseid kirja panema. Praktilise harjutuse käigus tehakse kindlaks lindude võimalikud pesapaigad. Töövahenditena kasutatakse binoklit, linnumäärajat, tahvelarvutites olevat “Nutikat linnumäärajat” ja interaktiivseid harjutusi.
Vajalikud vahendid: kui sul on isiklik binokkel, siis võta kaasa, soovituslik jalanõu on kummik.
SEENED JA SAMBLIKUD
Aeg: 3 tundi / september, oktoober
Koht: õppeklassis ja metsatukas
Õpitakse tundma erinevaid seeni ja samblikke ning samblikke sammaldest eristama. Tutvutakse seente ja samblike ehituse ja paljunemisega ning räägitakse nende rollist looduses.
Programm algab metsaretkega, mille käigus tutvustatakse seente ja samblike kasvukohti ning kogutakse hilisemaks uurimiseks erinevaid liike. Õppeklassis uuritakse liikide välisehitust ja õpitakse neid määrama.
Pildiprogrammi ja seenenäituse abil tutvutakse erinevate seenerühmadega. Õpitakse ära tundma tavalisemaid söögi- ja mürgiseeni. Tutvustatakse meie metsades kasvavaid puuseeni (torikuid) ja majades leiduvaid hallitussseeni.
Vajalikud vahendid: soovitame matkamiseks sobivaid jalanõusid, võimalusel oma väike ämber ja seenenuga kaasa võtta
SELGROOTUD JA NENDE KOHASTUMUSED
Aeg: 3,5 tundi / miinuskraadidega on programmi toimumine komplitseeritud
Koht: õppeklassis, õues (veekogu ääres ja metsatukas)
Programmi käigus püütakse/kogutakse looduskooli ümber elutsevaid selgrootuid loomakesi. Kogutud olendid määratakse määrajate abil ning õpitakse erinevate rühmade vahel vahet tegema. Toimub vestlus, mille käigus arutletakse kohastumuste üle antud elukeskkonnas: värvus, kehakuju ja elukoha seos liikumis- ja toitumisviisiga, erinevate liikide omavahelised seosed.
Ühe praktilise tööna uuritakse vees elavaid selgrootuid. Püügivahendina kasutatakse kahvasid ja põhjakaapijaid. Suuremate liikide välimust ja liikumist jälgitakse akvaariumis, väiksemaid uuritakse mikroskoobi all. Leitud liigid määratakse. Vestluse käigus kohastumuste üle vaadatakse Urmas Tartese pildiprogrammi “Mutukaelu vees”.
Teise praktilise tööna uuritakse metsakõdus elavaid selgrootuid. Organisme püütakse otse maapinnalt, võetakse proove samblast, mullast, kõdunenud puidust ja muudest taolistest kohtadest. Järgneb proovide sorteerimine ja leitud liikide määramine. Suuremate liikide välimust ja liikumist jälgitakse paberil või kahe Petri tassi vahel, väiksemaid uuritakse mikroskoobi all. Järgneb kokkuvõttev vestlus kohastumuste üle.
Vahendid: soovitame kummikuid või vettpidavaid jalanõusid
