fbpx

KAITSEALA

SILMA LOODUSKAITSEALA

Silma looduskaitseala (pindala 6643 ha) moodustati 1998. aastal. See hõlmab Haapsalu tagalahtesid ja kunagist Silmeni väina piirkonda, mis eraldas kuni 19. sajandi teise pooleni Noarootsit mandrist.

MEREST TÕUSNUD MAA

Looduskooli ümbruses asuv maismaa kerkis merest 200-300 aastat tagasi. Ka praegu on rannajoon pidevas muutumises. Madalad merelahed ja jäänukjärved kasvavad maakerke tulemusena kiiresti kinni.

Kaitseala asub kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina kohal. Täna asuvad selle väina sügavamas osas merest eraldunud jäänukjärved ehk rannikulõukad. Kunagise väina kohal paikneb kümmekond väikest kinnikasvavat järve. Neist kõige lõunapoolsem – Riimi meri – asub vahetult looduskooli kõrval. Hiljuti merest kerkinud maal asuvad rannaniidud. Kokku hooldatakse kaitsealal lihaveiste abil ligi 2000 hektarit rannakarjamaid. Nende hooldamise tulemusena säilivad siin lagedaid alasid eelistavad taimed, putukad ja linnud.

Madalamates ja niiskemates lahesoppides asuvad roostikud. Siinsetes roostikes pesitseb umbes kolmkümmend liiki kaitsealuseid roostiku- ja veelinde. Rannaniitude või mere ääres seistes torkavad silma kõrgemad metsased seljandikud. Need alad on veidi varem merest esimeste saarekestena kerkinud. Suurel osal neist on säilinud ka kunagised nimed. Nii näiteks kannab Saunja lahe ja Riimi mere vahel olev kunagine laid siiani Riimissaare nime.

LÄÄNEMAA SUURIMAD KIVID

Silma looduskaitsealal on rohkesti rändrahne. Need on pärit viimase mandrijäätumise perioodist, kui jää kandis siia arvukalt suuri kivisid. Kõige suuremad neist on Kalevipoja ehk Truumani kivid, mis asuvad Võnnu poolsaarel. Need kivid võeti looduskaitse alla juba 1937. aastal.

Õpikoja juurest pääseb kivideni vaid väga külmal talvel, kui lahte katab paks jää. Noarootsi poolsaarel saab kivideni matkata Saare mõisa juurest. See on pikk ja väsitav retk.

Kahest rahnust suurem on 5,5 meetri kõrgune. Rändrahnud koosnevad rabakivist ning on tõenäoliselt pärit Ahvenamaa saarestiku piirkonnast.

MITMEKESINE LINNURIIK

Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude peatus- ja pesitsuspaiku. Kevadel ja sügisel peatuvad siin tuhanded luiged, haned ja pardid, et edasi rändamiseks jõudu koguda.

Suured roostikud on pesitsuspaigaks paljudele põnevatele lindudele. Neist üks tuntumaid on hüüp, kelle hääl meenutab pudelisse puhumist. Soojadel maikuu õhtutel kuuleb mere ääres häälitsemas rooruika, roo-ritsiklindu, rooruika ja paljusid teisi.

Meid külastavatele lastele ja täiskasvanutele on suureks elamuseks merikotka kohtamine.

PILTE SILMA LOODUSKAITSEALALT

KAITSEALA KÜLASTAJALE

RMK matkarajad

Tahu õpperada

Saare õpperada

Saunja õpperada

RMK vaatetornid

Kirimäe vaatetorn

VIDEO ÕPIKOJAST

mountainguide-home-playmountainguide-home-playHover
mountainguide-home-icon5
"Jalutuskäik looduses viib hinge koju."
HELISTA